Asukoht: Eesti, Saaremaa, Orissaare, Illiku laid, Piidivabrik. Rahvusvaheline lennujaam: Lennart Meri, Tallinn. Festivali toimumiskoha kaugus lennujaamast: 175km.
Kui sa pole kunagi vöi ammu Saaremaal käinud ning vajaksid head nöu siinse eluolu ja muu toimuva kohta, siis vaata siia, vöime vabalt näpuga näidata!
Esiteks ei ole Saaremaale ega Orissaarde tulek üldse keeruline. Tallinna ja Saaremaa vahel on täitsa toimiv lennuühendus ning loomulikult söidab siia ka liinibuss pea igast suuremast Eestimaa linnast. Tallinn, Tartu vöi Pärnu bussipeatusest vali sihtkohaks “Kuressaare” ning hüppa peale! Ära unusta, et festivali toimumispaik on siiski Orissaare, mis on ühtlasi esimene busside peatumispaik Saaremaal. Bussipilet sisaldab ka praamipiletit, niiet üsna muretu söit.
Eestimaa on väike ning vahemaad küllaltki lühikesed. Tuled sa Soomest, Venemaalt vöi Lätist, vahet pole, üle 4h ei kesta sinu reis Virtsu. Virtsu-Kuivastu praamid väljuvad suvekuudel päris tihedalt, niiet kaua ootama ei pea.
Kui fooris rohelised tuled süttivad, siis veendu, et ühtegi kotti Virtsu ei jäänud ning pargi end julgelt praami peale. Praami peal täitsa head toidud, tasub köhu täis pakkida, sest kohale jöuame kaarega. Kuivastusse randudes algab imelikul kombel vöidusöit ning Muhu saar jääb seekord üsna kiiresti seljataha. Ära muretse, tagasiteel on rohkem aru ja aega.
Väikese Väina tammilt paremat kätt paistab Orissaare telemast, hoia seda orientiiriks ja vöta suund Orissaare peale. Tasub kohe külastada festivali toimumispaika Illiku laidu ja Orissaare jahisadamat. Hinga sadamas kopsutäis värsket mereöhku ja siis mine kae Orissaare köige vöimsamat tammepuud, mis kogemata-meelega asub keset meie staadionit ning ühtlasi pärjati Euroopa Aasta Puu 2015 tiitliga. Selle imepärase puu tüves on suur auk. Kui tervenisti sinna sisse mahud, tee pilti ja saada meile, saadame sulle midagi huvitavat vastu!
Liigume vaikselt edasi ja söidame mööda Rannamaanteed, kus on väga mahedad kurvilised teed ning puude vahelt paistab vilksamisi merd. Soovitame peatuda Pulli pangal, sealt edasi minnes jöuad Angla tuulikute juurde ning tagasi pöhja keerates pole pikk maa ka Panga pangani. Nüüd on ilusat loodust ja klassikalisi vaatamisväärsusi täitsa nähtud!
Kui sa praami peal ei söönud vöi köht hakkab tasapisi jälle tühjaks minema, siis vöta suund Kuressaare poole ja naudi ehedaid saare pitsasid Saaremaakera menüüst. Kui sul pitsa järgi isu pole, siis külasta hoopis Kuressaare jahisadamat ja restot Hafen, kus leiab alati midagi meelepärast köhtu ning laia valiku huvitavaid jooke. Kuressaares on majutuskohti ja mullivanne jalaga segada, niiet selles osas sulle soovitusi ei hakka üldse jagama. Kui peaksid juhtuma Kuressaarde nädalavahetusel, siis ausaltöeldes pole ööelu siin suurem asi jalustrabav aga tasub üles otsida üks ahv, kellel on alati janu ning just surfibaarist Uim leiad tema pöneva joogikaardi ning mönusa muusika.
Hommik! Vaataks nüüd Saaremaa uusi ja pönevaid ettevötmisi. Kuressaare linnus on muidugi aegumatult vöimas aga seekord vöiksid külastada hoopis saare KEK muuseumi, kus vöib juhtuda möni äge näitus vöi kontsert. Eelmisel öhtul said ehk juba otsapidi suhu pilliroost joogikörre? Ilusti küsides saab kindlasti piiluda pillirookörre valmistamise töökotta ning soetada endale möni körreline suveniiriks. Üks öige saare reis peaks sisaldama ka väikest öllerüübet (ilma körreta loomulikult). Külasta Kuressaares asuvat Pöide pruulikoda vöi kui juba linnast välja soovid liikuda, siis Pihtla öllekööki. Maitsvaid jooke ja pönevaid maitseelamusi saab mekkida Ideafarmis, kus villitakse siirupeid, tehakse veini ning palju muudki. Ideafarmi toodangut vöib kohata ka I Land Sound festivali kokteilides. Ajaloohuvilistel tasub külastada lähedal asuvat Saaremaa söjavara muuseumi, kus leiab räige masinapargi ja kihvti peremehe.
Ilmselt on jälle aeg midagi süüa haarata ning peaks ka tasapisi kodupoole sättima. Muhus tasub ülesse otsida maailma köige kollasem parklanurk, mis asub Liiva Coop kaupluse taga, kus on end mugavalt sisse seadnud Muhurito Burrito äge kaadervärk. Amps värsket saare tänavatoitu endale ja tükike Muhu Leiba kodustele kaasa ning vötabki suuna praamile.
Busside graafikuga on vöimalik tutvuda ning pileteid osta www.tpilet.ee leheküljelt.
Oma söiduvahendiga liikudes, on vöimalik soetada praamipileti eelmüügist ja selle järgi sihtida ka konkreetset praamiaega. Praamid.ee äpp vöi veebileht www.praamid.ee on täitsa asjalikud ja suureks abiks liikumisel.
Köigekiirem vöimalus pealinnast saarele jöudmiseks on lennuk, mis söidab 2x päevas. Kui soovid elamust ja tahad vihmaperioodil killukest Päikest näha, siis lennuk on kaunishea valik.
Lennuliini graafik – flynyx.com
Eks meil ole siis tegelt palju rohkem teha ja vaadata. Parima ülevaate aastaringsetest tegevustest ja vaba-aja veetmisvöimalustest annab www.visitsaaremaa.ee.
2019. aasta festivaliks valmis projekt ilandphant Ellu, mis toona kaunistas Loojangulava. Ellu sönum on suunata meid hoidma loomi ja loodust ning pöörama tähelepanu oma igapäevastele valikutele, mis neid möjutavad. Läbi teadlikkuse ja hoolivuse avanevad vöimalused teha loodusega koostööd. Samuti püüab teos tösta inimeste teadlikkust kaasaegses turismitööstuses matkadeks ja muudeks meelelahutusteks kasutatavate elevantide saatusest. Kuigi elevandid on oma olemuselt väga intelligentsed ja öpihimulised, on nad siiski metsloomad ja selleks, et nad inimestele kuuletuks, viiakse nende peal läbi julm treeningprotsess.
Ilandphant Ellu on elusuurune Aafrika elevant, kellele selga ronides on vöimalik saada päris elevandil ratsutamisele väga ligilähedane kogemus ja seda ilma looma piinamata. Ellu pooldab elu ja armastust ja soovib, et inimesed valiksid elevante eemalt imetleda.
Kunstnikud: Kristjan Klemets, Kertu Laanela, Heikki Gross ja Eva Reiska
“Südame interpretatsioon” sündis 2022. aasta festivaliks ning kutsub inimesi vaatlema iseennast ja möistma oma mötete ning tegude keerdkäike. Metallist süda istub malelaual, mille iga ruut annab vöimaluse vaadata situatsiooni erineva nurga alt. Iga sammuga sünnib uus vaade, uus idee, uus vöimalus, uus inimene – uus interpretatsioon. Nii on igaühel vöimalus puudutada midagi, mis teda sügavalt könetab, midagi, mis peidus tema südames. Igaühel on vöimalus leida teosest oma töde.
Kunstnikud: Mari-Leen Lao ja Enno Innos
Konidest on saanud maakera köige levinum prügi ja suurim merede saastaja. Üks koni vöib reostada kuni 500 liitrit puhast vett, eraldades mürkained nagu plii, nikotiin, arseen, atsetoon ja ammoniaak. 2019. aasta kevadel tekkis meil soov anda olukorra parandamiseks omapoolne panus ja tösta inimeste teadlikkust konireostusest. Nii kogusimegi 2019. aasta festivalil Kopsi ja spetsiaalselt ehitatud konikogumispunktide abil kokku 5,1 kg ehk umbes 29 000 koni, millest valmis 2020. aasta juulis Konilaud.
Laua alumise osa meisterdas John Kaju, professionaalne purjelaudur ja paadimeister Saaremaalt. Konidisaini autor ja teostaja on aga festivalikülalisele juba tuttav kunstnik Ines-Issa Villido, aluse, millel Konilaud seisab, disainis Laura Pormeister. Konid on kaetud tugeva epoksiidvaiguga, mis kinnitab need jäädavalt aerulauale ega lase kahjulikel kemikaalidel keskkonda eralduda. Ja vastuseks uudishimulikele: jaa, laud püsib veel ja sellega saab sõita; ei, Konilaud ei haise.
Kunstnikud: Ines-Issa Villido, John Kaju ja Laura Pormeister
Maria-Liisa Leonidovi seinamaaling kujutab maagilist-müstilist metsa, kus askeldavad veidi kummalised öised olendid. Värviküllase teose efektsemaks muutmiseks pani kunstnik olevuste silmadeks lambipirnid ja nii vöidki näha, kuidas taies öösel ellu ärkab. Teos vöitis I Land Sound 2019. aasta festivali kunstikonkursil parima ala kujunduse auhinna ning kaunistab tänase päevani Piidivabriku merepoolset otsaviilu.
Kunstnik: Maria-Liisa Leonidov