18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
18-21 juuli 2024
Illiku laid, Saaremaa
Festivali keskkonnaprojekti toetab
I Land Sound festivalipere austab loodust ja illiku ilu ning siinkohal tahamegi teile tutvustada meie rohelisi töekspidamisi. Köige parema ülevaate meie keskkonnasöbralikest tegevustest saab meie täiesti rohelisel veebilehel www.ilandgreen.ee.
Igaks aastaks nuputame välja uusi tegevusi, kuidas oma festivalist vöimalikult väike jalajälg maha jätta, töötades jöudumööda läbi keskkonnasöbraliku ürituse vötmevaldkondi, nagu jäätmed, toit, transport ja energiakasutus. Teadmaks, kus ja millal me toimetada vöime, valmis ka illiku laiu bioloogilist mitmekesisust ja tundlikke alasid kaardistav töö. Samuti ei lase me illikut ülerahvastada, et köigil oleks ruumi sirutada ja et kaitsta kohalikku ökosüsteemi. Meie tegemiste väga oluliseks osaks on ka keskkonnateadlikkuse töstmine, mistöttu jagame, mida ette vötame ja mida jooksvalt ka ise öpime ning teada saame.
Toetame röömuga Saaremaa valla arengukava 2019 – 2030 eesmärki ja aitame kaasa Saaremaa kui ökosaare / rohelise saare, sh. kilekotivaba ja plastiknöude vaba saare kontseptsiooni väljatöötamisele ning teostamisele, korraldatud jäätmeveo rakendamisele, jäätmete ringlussevötu edendamisele, loodusväärtustega arvestamisele planeerimisprotsessides ja keskkonnateadlikkuse töstmisele (Taristu ja keskkond/Strateegiline eesmärk 3/Väärtustatud ja hoitud keskkond, jätkusuutlik looduskasutus ning keskkonnateadlikud elanikud). Samuti lööme kaasa jätkusuutliku turismi edendamisega, aidates kujundada Saaremaast loodussöbralikku saart, kus on valdavad ja esirinnas jätkusuutlikku turismi edendavad teadlikud ettevötjad (Ettevötluskeskkond ja majandus/Strateegiline eesmärk 3/Saaremaa on rahvusvaheliselt tuntud kui tugev kvaliteedimärk ja turismisihtkoht). Jaanuaris 2019 pälvis festival Saare maakonna 2018. aasta tunnustuspreemiate galal “Roheline ettevõtmine 2018” ja oktoobris 2019 “Saare maakonna aasta inimene/tegu turismis 2019” tiitli. I Land Green valiti Keskkonnaministeeriumi korraldataval Aasta Keskkonnategu 2019 konkursil publiku lemmikuks.
Oktoobris 2020 aitasime kaasa ka Saaremaa jöudmisele TOP 100 Rohelise Sihtkoha hulka. Tegemist on konkursiga, mida korraldab rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations. I Land Green, eeskätt oma pöhjaliku jäätmeplaaniga, valiti selle konkursi TOP 100 Hea Praktika kogumikku.
Anname ka Sulle möned lihtsad, ent töhusad näpunäited, millega palume Sul meie festivali külastades arvestada, et ka Sina oma panuse annaksid ja meie rohelistele sammudele kaasa aitaksid. Meie rohepüüe ei saa olla vaid ühepoolne, kuna oleme selles köiges tegelikult ju koos. Kui hoiame Emakest Loodust, hoiab ta meid vastu! Näitame ühes, kuidas saare inimese harjumused ja hullud ideed on vöimalik ellu viia ka suuremal pinnal ja seda üheskoos tuhandete tublide Saaremaa külalistega!
Eriprojektid
Oktoobris 2020 aitasime kaasa ka Saaremaa jöudmisele TOP 100 Rohelise Sihtkoha hulka. Tegemist on konkursiga, mida korraldab rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations. I Land Green eeskätt oma pöhjaliku jäätmeplaaniga valiti selle konkursi TOP 100 Hea Praktika kogumikku.
Konireostuse probleem kestab ja anname jätkuvalt omapoolse panuse, et olukord paraneks. Hetkel on töös meie teine koniprojekt – Konikogujad. Nimelt, 2019. aasta festivaliks tegime vanadest aknaraamidest ja kasutatud supipurkidest nn. konikogumispunktid, mis said meile endalegi üllatuseks päris menukaks. Sealt edasi tekkis möte, et kuna hästitoimiv prototüüp on olemas, teeks rohkem läbimõeldud ja vastupidava edasiarenduse. Aga ühe meile omase, toreda detaili jätaks kindlasti alles, milleks on supipurk. Konikogujaid valmisid mais 2021.
Meie eriprojektide kohta leiad info siit: https://ilandgreen.ee/keskkonnateadlikkus
Kaasalööjad
Festivali keskkonnaprojekti toetab
Mötleme, enne kui tegutseme!
Tahame tuua inimesed kokku jälgi jätmata ja sestap oleme algust teinud jäätmeplaaniga, mille köige tähtsam osa on tekitada vöimalikult vähe prügi. Liigne mugavus ja ülbed tarbimisharjumused on teinud meist päris lohakad inimesed. Vötame vastu ja tarbime köike kröbisevat ja säravat, mis pakutakse, mötlemata tagajärgedele. Tegelikult on vöimalik igasugu prügi tootmist vähendada, kui me sellele tähelepanu pöörame ja alternatiive otsime. Elu ja mistahes sündmusi tuleks korraldada terve möistuse ja lihtsusega, vähendades prügi ja saaste tekkimist juba eos. Näitame, kuidas!
Päris toidunöud
Tegime Eesti festivalimaastikul 2019. aastal midagi esmakordset ja panime toidulauale päris toidunöud. Siin löi I Land Greeniga kaasa MTÜ Uuskasutuskeskus, kes andis meile laenuks ligi 1000 toidunöukomplekti. Nöude laenutamiseks ja pesemiseks panime püsti spetsiaalse, pandisüsteemi alusel toimiva nöudepunkti ja kasutasime loodussöbralikku pesuvahendit Mulieres. Ühekordsed toidunöud ei ole meil kunagi köne alla tulnud ja biolagunevad nöud pole tegelikult ka keskkonnasöbralik lahendus, kuna löpuks on siiski tegemist ühekordseks kasutamiseks möeldud esemetega. Päris nöud ja nimetatud kaks kaasalööjat on nüüd festivali lahutamatud osad, mille abil hoiame oma neljapäevase ürituse jooksul ära umbes 150 000 ühikut ühekordset taldrikut, nuga ja kahvlit. Kaalult on see umbes 1,5 tonnine prügihunnik.
Topsiring
Oleme festivali esimesest aastast kasutanud vastupidavaid ja korduvkasutatavaid joogitopse. Tegemist on pandi eest lunastatavate jooginöudega, mille eest saab külastaja pärast tagastamist oma raha tagasi. Ka siinkohal säästame loodust, hoides neljapäevase ürituse jooksul ära kosmilise hulga ühekordsete plastiktopside kasutamise, milleks on ligikaudu 60 000 ühikut. See on arvutatud selliselt, et üks inimene joob päevas vähemalt kolm jooki. Päikese käes tantsu vihtudes on see arv aga töenäoliselt veelgi suurem.
Tasuta vesi
Oleme oma algusaastast alates (2017) pakkunud külalistele tasuta värsket kraanivett, mille tarbeks oleme festivalialasse ja telklasse välja pannud kokku 15 suurt veekonteinerit. Aasta-aastalt oleme astunud samme edasi, loobudes veekonteineritest ja ehitades kasutatud servamata lauast ilusad, neljakaupa kraanidega veevötujaamad. Koos illikul juba olemasolevate, statsionaarsete veevötukohtadega on festivalialal kokku üle 25 tasuta veevötukraani. Arvestades, et üks inimene joob päevas keskmiselt 1,5 liitrit vett, hoiame tasuta kraanivee jagamisega oma 4-päevase ürituse jooksul jäätmetekkena ära ligikaudu 60 000 ühekordset, 0,5 liitrist veepudelit. Veebruaris 2020 ühinesime ka globaalse BYOBottle (Bring Your Own Bottle) kampaaniaga ja liigume koos muusikatööstuse ühise püüdlusega plastikreostuse vähendamise suunas, edendades korduvkasutatavate veepudelite kasutamist ja pakkudes tasuta veevötupunkte nii lava ees kui lava taga.
Plastkörre vaba festival
I Land Soundil ei serveerita ühtegi jooki körrega. Kui külaline seda töesti aga väga, väga soovib, saab ta küsida seest öönsa makaronitoru vöi siis tuleb tal osta Saaremaa pilliroost valmistatud alternatiivkörs, mis lähevad mölemad pärast looduslikku komposti. Rehkendasime kokku, et hoiame sedasi ära vähemalt 40 000 ühekordse plastkörre tekke.
Postrivaba festival
Me ei prindi kunagi postreid, lendlehti ega festivaliprogrammi kavasid, vaid kasutame oma info publikuni toimetamiseks erinevaid veebimeediume ning inimeste vahelist söna jöudu. Samuti ei näe meie platsil ühtegi prinditud roll-upi ega bännerit. Jättes printimata näiteks 500 postrit, 1000 lendlehte ja 1000 kava, hoiame me juba ära 2500 paberühiku printimise.
Säästlik transport
Kannustame külastajaid festivalile söitma bussiga vöi siis I Land Transport grupi abil küüti jagama, et pooltühja autoga söite vältida. Samuti tegime festivalil söitmiseks 2019. aastal korda 40 vana jalgratast, mis Luminori toetusel kuurinurkadest välja toodi ja ära köpitseti. Ühtlasi kaasame igal aastal vöimalikult palju Saaremaa varustajaid ja teenusepakkujaid, aidates vältida pikki vahemaid. Köikide nende tegevuste kaudu aitame vähendada öhku paiskuvat kasvuhoonegaaside hulka.
Säästlik köhutäis
Oleme külastajate toitlustamiseks kasutanud vöimalikult palju kodumaist toorainet ja tooteid, vähendades sellega toidu transpordist tulenevat süsiniku jalajälge. Näiteks pakume spetsiaalselt festivali jaoks kujundatud kokteile, milles on kasutatud Saaremaa tikrit, rabarberit ja arooniat. 2020. aastal astusime veel sammu edasi ja hakkasime oma toitlustajaid edaspidi kokku viima Saaremaa taludega, edendades kohaliku ja hooajalise tooraine kasutamist ning tervislikku toitumist. Et aga toidu keskkonnamõjus on transpordist hoopis olulisem selle olemus (kas taime- või lihatoit), siis alates 2023. aastast astusime pika sammu ning lõpetasime festivalialal mäletsejate (veis, lammas, kits jt) liha pakkumise ning suunasime festivaliala toitlustajaid taimsema menüü poole. Kõikide toitlustajate menüüst võib sellest aastast leida vähemalt kaks täistaimset rooga. Sama eeskuju näitame ka oma meeskonna toitmisega festivali eel, ajal ja järel. Selles tuli meile appi kodumaine tootja Bon Vegan, kelle toitvad ja maitsvad lihaalternatiivid menüüd rikastasid ning piimaalternatiivide tootjad Deary ning OddlyGood, kelle suurepäraste toodete abil suutsime enda toidust tekkivat süsiniku jalajälge vähendada ilmselt pea 80% võrra.
Keskkonnasöbralikud tooted
Vähendame oma festivali jalajälge ka keskkonnateadlike valikute näol. Nöude- ja topsipesuks paneb meie festivalile öla alla Mulieres, kelle tooted on köik 100% taimset päritolu ega sisalda parabeene, naftatooteid, sünteetilisi löhna-, värvi- ja säilitusaineid. Mulierese loodustooted on biolagunevad, nendest tekkiv pesuvesi on keskkonnale ohutu ja Mulierese retseptis ei ole ühtegi koostisosa, mis vöiks pöhjustada kahju elusorganismidele või meid ümbritsevale loodusele. Mulierese seebid on kasutamiseks olemas nii festivali sauna-alas ja kätepesupunktides.
Meie paberipartneriks on Cordeline OÜ, kes varustab kogu festivali, sealhulgas köiki toitlustajaid ja baare, Ecolabel Lucarti tualett- ja kätepaberi ning salvrättidega, mis on valmistatud ümbertöödeldud tetrapakkidest. Kusjuures, lisaks tselluloosikiududele eraldab Lucart tetrapakist ka alumiiniumi ja polüetüleeni, millest saadakse uus toormaterjal kätepaberihoidjate valmistamiseks. Juba ainuüksi festivalil ärakuluva 2000 vetsupaberi rulli pealt päästame me ümbertöödeldud paberit kasutades igal aastal 10 puud, ligi 17 000 liitrit vett ja anname teise ringi kasutuse üle 20 000 tetrapakile.
Samuti on meie sauna-alas ja seal paiknevas ilualas erinevate protseduuride läbiviijatel (massaaž, näohooldused -ja kaunistused, jms) lubatud kasutada ainult loodussöbralikke tooteid.
Kaasalööjad
Festivali keskkonnaprojekti toetab
No tegelt saab sitast saia teha!
Piiratud ressurssidega toimetamine on inspireeriv ning julgustab otsima, küsima ja rääkima. Meie ümber toodetakse ja tarbitakse palju kraami, mis ajapikku kaotab väärtust vöi huvi. Tore on tödeda, et tänapäeval leidub inimesi, kes enne prügikasti poole suundumist pakuvad vöimalust ka kaaskodanikele, et anda oma asjadele uus elu. Selline eluterve mötlemine on väikestes kommuunides tavaline ja tore, et seda soosivad ka meie partnerid, kes toetavad meid köikvöimalike laojääkide, defektiga toodete vöi kauaks kodudes seisma jäänud kraamiga. Ühe vana on teise uus! Ja kui teha, siis teha nii, et asi kestaks!
Jätkusuutlik disain
Köik festivaliks vajalikud baarid, pingid, lauad jms. on disainitud ja ehitatud I Land Soundi meeskonna ja meiega koostööd tegevate kunstnike poolt, eesmärgiga luua püsivaid ning looduslikku keskkonda sobivaid vorme. Samuti on festivali kuuest lavast neli meie enda ehitatud,vaid teised kaks tuuakse igal aastal kohale. 2019. aastal ehitasime toitlustusala jaoks ka terve rea toredaid toiduputkasid ning nöudelaenutus ja -pesupunkti. Köik, mis sügis-ja talveilma ei kannata, vötame lahti ja ladustame pärast igat üritust festivali lattu, et neid järgmisel aastal uuesti kasutada.
Pikaealised dekoratsioonid ja kunstitööd
Kogu festivaliks loodud kunsti tingimus on, et ei toodetaks ühekordseid asju, mis tekitavad lihtsalt prügi. See kehtib nii meie enda kunstimeeskonna meisterdatud dekoratsioonide kui ka köikide väljastpoolt tulevate tööde kohta. Luua tuleb vastupidavaid, korduvkasutatavaid ja ilmastikukindlaid lahendusi ning kasutada looduslikke materjale, et sobituda illiku kauni keskkonnaga. Ladustame köik dekoratsioonid ja vajaliku kunsti pärast üritust oma dekolattu, järgmist aastat ootama. Festivaliks loodud kunstiga püüame edasi anda ka mönda keskkonnateemalist sönumit vöi valupunkti ühiskonnas. Näitena vöime tuua 2019. aastaks tehtud elusuuruses elevandi, mis juhib tähelepanu elevantide hingemurdmise protsessile ehk phajaan’ile, mis viiakse nende peal läbi turistide söidutamiseks. Festivalil said inimesed elevandil seljas istumise kogemuse aga ilma selleta. Dekoreerime palju ka valgusega, mis teeb illiku veel ilusamaks ega nöua mingeid materjale.
Korduvkasutatavad viidad ja infotahvlid
Köik kohapealsed festivali infotahvlid ja viidad maalivad meie kunstnikud igal aastal käsitsi samadele, korduvkasutatavatele puitalustele, mis on korjatud kohalikust Maasi jäätmejaamast 2017. aastal. Hetkel on neid kokku juba saja ringis.
Materjalide jääkide, vanade asjade ja defektiga toodete kasutamine
Kasutame dekoratsioonideks, kunstiobjektideks, erinevate alade loomiseks ja igasugu meisterdamise töötubades, kus külalised osalevad, vöimalikult palju ehitusmaterjalide, kangaste, nööride, jm jääke, kasutatud asju ja defektiga tooteid, et vana saaks uue hingamise, mitte ei löpetaks prügimäel. Näiteks 2017. aastal ehitasime mitu festivali baari saekaatri köveratest ülejääkidest ja pilliroost. Terve rida 2019. aastal meisterdatud toiduputkasid on tehtud defektiga vineerist, mis oleks muidu äraviskamisele läinud. Lisaks teeme koostööd värvitootjaga Eskaro, kasutades ära nende tootmise käigus tekkinud ülejääke ja testvärve. Kogu festivali mööbel on samuti siit-sealt kokku kogutud ja ära restaureeritud. Meie kunstimeeskond tegeleb igasugu kasutatavate jääkide otsimise ja kogumisega tegelikult aastaringselt, et need festivaliks uues kuues särama lüüa.
Konitopsid ehk Kopsid
I Land Sound kingib igale külastajale spetsiaalselt festivali jaoks disainitud ja taaskasutusmaterjalidest (pudelitoorikust) toodetud kaasaskantava konitopsi ehk Kopsi. Tegemist on mugava, korgiga suletava ja korduvkasutatava konitopsiga, kus saab oma ärasuitsetatud sigaretid hoiustada ja need hiljem sealt konidele möeldud spetsiaalsesse konikogumispunkti tühjendada. 2019. aastal panime käiku projekti, kus teeme igal aastal festivalil kokkukogutud konidest järgmise festivali jaoks mingi praktilise väärtusega eseme, millega tahame tösta konireostuse teadlikkust. 2023. aastast alates kogume eraldi ka e-sigarette.
Kaasalööjad
Festivali keskkonnaprojekti toetab
Sorteerimine on oluline!
Oleme juba päris tublisti vähendanud tarbimist ja vanale kraamile uue hingamise andnud. Kogu ülejäänu korjamine peaks siililegi selge olema ja talupoja möistus soovitab meil loodusest tulnud kraam tagasi loodusesse anda, pakendid saata sinna, kus neid oodatakse ning inimkonna nuhtluse ehk konidega tuleb lihtsalt leidlikkust rakendada. Selleks aga, et iga asi jöuaks oma ettenähtud kohta ja vastavas käitlusringis uue vormi saaks, tuleb see köigepealt korralikult sorteerida. Allpool selgitame, kuidas seda teeme ja kuhu köik löpuks välja jöuab.
Pöhjalik prügisorteerimissüsteem.
Külaliste jaoks oleme korraldanud 6-osalise liigiti kogumise süsteemi, kuhu kuuluvad toidujäätmed, papp ja paber, puhas pakend, taara, konid ja segaprügi. Festivali alas ja telklas on kokku ligikaudu 25 sorteerimispunkti, kus iga prügikasti küljes on selgitav silt. Tasub vaid korra pöhjalikult tutvuda, siis edaspidi peaks juba meelde jääma, kus kohas mis prügi käib.
Jäätmete kaalumine ja andmete kogumine
Lisaks usinale sorteerimisele kaalume me köik liigiti kogutud jäätmed hiljem ka ära ja kogume vastavaid andmeid. Kuna meid huvitab ka see, mis igat liiki jäätmest pärast selle üleandmist saab, viime läbi ka nende jälgitavust, mis annab meile igat liiki jäätme ligikaudse ümbertöötlus protsendi. Kogu see tegevus aitab meil iga-aastaselt vaadata, kas ja kuidas meie erinevad rohesammud jäätmetekke hulgale möjunud on ja mida me prügi vähendamiseks veelgi ette saaksime vötta.
Toidujäätmed
Toidujäätmed on väärtuslik ressurss, mis tuleb viljakaks pöllusaaduseks tagasi mulda suunata. Kogume festivalil kokku köik toitlustajate, külaliste ja meeskonna köögis tekkinud toidujäätmed, mis Ragn-Sells vahendusel jõuab kompostimisele.
Konid
Konidega on meil samuti eriline lugu, kuna 2019. aastal panime käiku projekti, kus teeme igal aastal festivalil kokkukogutud konidest järgmise festivali jaoks mingi praktilise väärtusega eseme, millega tahame tösta teadlikkust konireostuse kohta. Konidest on saanud maakera köige levinum prügi ja suurim merede saastaja. Paljud ei tea, et suitsufilter on tehtud plastmaterjalist, mis laguneb looduses väga aeglaselt, vöttes aega 6 kuud kuni 15 aastat, ja mille osakesi vöivad ekslikult süüa nii loomad, linnud, kalad ja löpuks ka meie ise. See projekt on vöimalik konitops Kopsi ja meie külaliste abiga, kogudes köik konid spetsiaalsetesse konikogumispunktidesse, mis on valmistatud vanadest aknaraamidest ja klaaspurkidest. Meie esimesel katsel 2019. aastal saime kokku 5,1 kg ehk umbes 29 000 koni.
Koostöö ülikoolide, jäätmekorralduse spetsialistide ja Yenesis programmiga
Kogu meie festivali jäätmemajandus on väga suur ettevötmine ja nöuab head meeskonda. 2020. aastal tegi I Land Sound esimest korda koostööd Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga, kaasates nende keskkonnakorralduse eriala tudengeid festivali ulatuslikku jäätmeplaani korraldusse nii praktika, erialase grupitöö kui ka mitme löputöö raames. Liigiti sorteerimise planeerimist ja kohapealset elluviimist koos jäätmemeeskonna töö koordineerimise ning jäätmekaalude kogumisega viib aga läbi Acento. 2021. aastal löi festivali keskkonnaprojektiga kaasa Yenesis programmi praktikant. Väljaspool jäätmeplaani on TLÜ keskkonnakorralduse magistrandi sulest valminud Illiku laiu bioloogilist mitmekesisust ja tundlikke alasid kaardistav löputöö, mis näitab, milliseid floora ja faunaga seotud eripärasid tuleb meil üritust korraldades arvesse võtta. Samuti valmis seminaritöö TLÜ bakalaureuse tudengi sulest, kes viis läbi uurimuse meie festivali külaliste transpordiviiside kohta ja tegi ettepanekuid, kuidas Illikule tulemise transpordist tulenevat süsiniku jalajälge vähendada.
Kaasalööjad
